Ajalugu

Aastad 1869-1920

Õppetegevus algas 1869. aastal, mil avati Saku Vallakool Kajamaal Saku vallamaja ruumides.

Vajalike oskuste ja kogemustega õpetaja puudumisel võttis laste õpetamise enda peale vallakirjutaja H. Wälli, kes tegeles lastega põhiliselt individuaalkorras, sest lapsed oli väga erineva edasijõudmisega, kuid ise oli ta nõrga eesti keele oskusega. Sellest hoolimata suutis ta lastele anda õpetust ainetes nagu: veerimine, peastarvutamine, tahvli peal rehkendamine ning katekismuse peatükkide väljaütlemine ja koraalide laulmine.

Kooli esimestel aastatel oli koolikohustus kaks talve. Õppetöö algas sügiseste põllutööde lõpuga ja lõppes lumesulamisega kevadel. Aastast 1880 viidi sisse kolmeaastane koolikohustus. Kolmanda talve lapsed õppisid eelnimetatud ainetele lisaks veel ajalugu ja maateadust.

Peale H. Wälli olid koolis õpetajateks samuti nõrga eesti keele tasemega T. Ervin (1875-1881), J. Männi(1881-1882), K. Eving(1883-1885).

Kooliõpetus paranes alates 1886.a. tunduvalt seoses A. Wurmbergi koolmeistriks saamisega, kes valdas korralikult eesti, vene ja saksa keelt. Wurmberg oli varem töötanud köstrina Niguliste koguduse juures. Tema tulekuga lisandusid õpetatavate ainete loetellu veel ilukiri ja vene keel. Vene keele õpetamise vajaduse tingis 1885. aastal Eestit vallanud venestamise laine. Õnneks Wurmberg venestamist ei pooldanud ja tänu sellele jäid venestamise tulemused Saku Vallakoolis marginaalseks.

Wurmberg oli võimekas mees ja lisaks lastele õpetas ta lugema ja kirjutama ka täiskasvanuid. Tänu temale õppisid kõik vallavolikogu liikmed dokumentidele allkirju andma. Varem olid nad selle asemel teinud kolm risti. Lisaks sellele osales Wurmberg aktiivselt ka valla seltsielus, ta oli hea muusikamees ja tegutses lauluõpetaja ning koorijuhina.

Wurmbergi hinnangul olid lapsed järjekindlad ja omandasid teadmisi kergelt. Oli küll neidki, kelle puhul õpetamine nigelaid tulemusi andis. Samuti hindas ta poiste ja tüdrukute õppimisvõimet võrdseks. Wurmberg oli õpetajaks 1904. aastani.

1904.a. sai õpetajaks H. Marmor, kes oli ameti omandanud Tallinna Linnakoolis õppides. 20 sajandi alguses kasutasid koolmeistrid õppeedukuse hindamisel numbreid nullist viieni.

Numbrite tähendused olid järgmised:

5-wäga heast mõistnud,

4-heasti mõistnud,

3-keskmiselt mõistnud,

2-puudulikult mõistnud,

1-halwasti mõistnud,

0-ei ole midagi mõistnud. 

Peale õppeainete hinnati veel elukombeid, tähelepanemist, usinust ja edasiminekut.

Peale Marmori oli Saku Vallakoolis mitmeid õpetajaid. On teada, et 1911. aastal tuli õpetajaks Aleksander Rebasov, kes oli ameti õppinud Haapsalu Linnakooli pedagoogilistel kursustel.

Aastad 1934-1971

30. septembril 1934.a. avati Kajamaal pidulikult uus Saku kooli-, rahva- ja vallamaja, millest sai ümbruskonna uhkem maja – kahekordne, silikaatkivist ja plekk-katusega.

Kõik klassid aga ei mahtunud sellesse majja, sest seal oli ainult üks 40 lapsele mõeldud klassiruum. Kahest õpetajast teine pidi ülejäänud lastega jääma vanasse majja. See raskendas tunduvalt normaalset koolitöö kulgu. 1936.a. valmis ka teine klassituba, mis võimaldas kogu koolil alustada õppetööd ühes majas. Kool tegutses kahekomplektilisena.

1941.a. sai kool uue nime – Kajamaa 6-klassiline Algkool, seoses Nõukogude võimu kehtestamisega. 1943.a. sai koolijuhatajaks A. Reinberk, 1944.a. aga E. Kalmin, kes saadeti hiljem Siberisse. Sõja ajal töötas koolis mitmeid õpetajaid ja juhatajaid.

1945.a., kui õpetama hakkas M. Ehandi, muudeti kool 7-klassiliseks. Et koolikohustus pikenes ühe aasta võrra, tulid kooli edasi õppima ka need, kel eelmised kuus klassi juba ammu lõpetatud olid. 1950.a. lisandus õpetaja L. Kasesalu ja koolijuhataja pr. Lillepalu, järgmisel aastal õp. E. Herma. Mitmed õpetajad töötasid lühikest aega. Aastail 1954 – 56 oli juhatajaks A. Vihvelin.

50-ndatel aastatel tuli laulutunde läbi viia mandoliini saatel, sest klaverit polnud. Lastele aga meeldis laulda ning kehvade tingimuste kiuste jõuti kooli kooriga isegi laulupeole. Koolis õppis tol ajal umbes 90 õpilast, osa neist liiga kaugel. Neil oli võimalus elada internaadis. Õhtud olid alati tegevust täis. Nii poisid kui tüdrukud tegelesid rahvatantsuga. Poisid ja tüdrukud tegid kõike koos: meisterdati puuhobuseid, tikiti kauneid mustreid. Tegutses näitering, muusikaring, käsitööring. Aktiivselt tehti sporti, eriti tugevad oldi suusatamises. Suvel käidi Eesti kaugemates paikades ekskursioonidel.

1950-ndate aastate keskel avati uuesti raamatukogu. 1956.a. suleti vanemad klassid ja kool jäi edasi tegutsema 4. klassilise algkoolina.1956.a. lõpus määrati juhatajaks V. Minn.

Kuna Kajamaa koolis on alati suurt tähelepanu pööratud õpilase vaba aja veetmisele, alustati 50-ndate aastate lõpus töid kiviktaimla, lillepeenarde, viljapuuaia, marjapõõsaste, juurviljapeenarde rajamisega. Seal said lapsed tööd teha ja sealt tulid ka kooli talvised toiduvarud. Küttepuud varuti talgute korras.

1968.a. sügisel tuli õpetajaks L. Silmet. 1960 – 1970 aastate vahetusel oli Kajamaa Algkool üheks suurimaks terves Harju rajoonis, kuigi koolis käis vaid 25-30 õpilast. 1969.a. aga otsustati üleriigiliselt sulgeda väikekoolid. Kuigi 1970/71.õppeaastal alustati Kajamaal kolme klassiga, likvideeriti Kajamaa Algkool siiski 1971.a. mais.

Nii katkes 101 aasta pikkune hariduselu Kajamaal. Samal aastal (1971) hävis tules ka vana koolimaja, mis ehitati 1868.a.

Kajamaa Kool alates 2008

2008 

05.mai 2008  taasavati Kajamaa Kool

Kajamaa uueks juhatajaks sai Ave Paat. Töö korraldati individuaalsete õppekavade järgi.

2009

27.juuli 2009-30.11.2009    Uus direktor

Kajamaa Koolis õppis 32 õpilast ning lisandus mitmeid uusi õpetajaid. Õpilased õppisid individuaalsete õppekavade alustel ja väikestes rühmades. Kooli direktoriks sai Küllike Sillapuu.

01.detsember 2009-30.juuni 2014           Asus tööle uus direktor

Selle ajastu uueks direktoriks sai Maire Metsalu.

2012   Kajamaa Kooli sümbolid

2012.-2013. aasta

Kajamaa Kooli sümbolid on kooli lipp, laul, leht, pastapliiats ja helkur.

2012. aasta veebruaris sai Kajamaa Kool oma kooli laulu. Sõnad kirjutas Kristi Väär ja muusika tegi Urmi Sinisaar. Laul koosneb viiest salmist ja kahest refräänsalmist. Laul algab järgmiste sõnadega ….

Põhja-Eestis Harjumaal,

kus on küla Kajamaa,

rohelises metsatukas,

väikses armsas põllunukas …

23.veebruar 2012   Kooli lipp

Kajamaa koolipere kutsus külla sõbrad, koostööpartnerid ja toetajad, et koos olla tunnistajaks kooli lipu õnnistamisele. Seejärel õnnistas kooli lipu sisse Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots.

2014   01.juuli 2014-22.juuni 2016          Uus direktor

1. septembril 2014. aastal alustab direktor Lilian Voog 46 õpilasega.

22.juuni 2016           Tänapäev

Kajamaa Kooli uueks juhiks sai Merit Udusalu.

Kajamaa Kool on põhikool, kus õpivad Saku vallas elavad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle õpet kohandatakse vastavalt õpilasele ja tema vajadustele.

2018   Kooli meened

Kooli sümboolika: kooli lipp, kooli laul, helkur, pastapliiats, harilik pliiats, kleebised, märkmepaberihoidja, roll-up.

Kooli traditsioonid

Koolil on mitmeid üritusi ja ettevõtmisi, mis on aastate jooksul kujunenud traditsioonideks- aktused, pildistamine, spordivõistlused, stiilinädal, jõululõuna kooliperega, avatud uste päev, talgupäev, tutipidu, lemmikloomapäev ja mitmed teised ettevõtmised.

2019   Ajalootelje valmimine

Ajalootelg valmis Saku hariduselu 150. aastapäeva raames. Ajalootelje koostasid Anu Kallas, Ülle Joosing, Triin Toomjõe-Zuts, Ene Jaaniste, Külli Rauam ja Merit Udusalu.

2025-Kajamaa Kool kolib Sakku.