Ajalugu

Kajamaa Kooli ajalugu

Üle 150 aasta lugusid, muutusi ja uusi algusi. Kajamaa Kooli lugu sai alguse 1869. aastal Saku Vallakoolina ning jätkub täna õpilasekeskse koolina Sakus.

Sissejuhatus

Talurahva hariduse olukord Eestis paranes 19. sajandi II poolel seoses ärkamisaja, eestlastest haritlaskonna tekke ning talurahva aktiivsuse tõusuga. Nõuti ilmalikku haridust ja emakeelse õpetuse laiendamist.

1860. aastast kehtestati Eestimaal koolikohustus kõikidele lastele, kuid kahjuks ei olnud kindlat piiri, mitmendast eluaastast lapsed pidid kooli minema. Seetõttu oli õpilaste tase väga erinev ja õpetajatel raskem.

Koolis tunniplaani polnud ja koolipäev jaotati ainete järgi osadeks. Klassiruumides oli vähe valgust.

Kool oli laste hulgas üsna ebapopulaarne, sest puudusid lastepärased õpikud, õpetamine oli ühekülgne, põhines pähetuupimisel, õpetajateks karmid meesterahvad, samuti see, et osad lapsed ei saanud kehva majandusliku seisu tõttu koolis käia.

Ka Kajamaa koolil, mis alguses tegutses Saku Vallakooli nime all alates 1869.a., olid samad mured ning halvemad ja paremad ajad.

Kooli ajalugu on sõltuvalt ajastust käsitletud mitme etapina.

1869 – 1920   
Venemaa tsaarivalitsuse aeg

Aastad 1869-1920

Õppetegevus algas 1869. aastal, mil avati Saku Vallakool Kajamaal Saku vallamaja ruumides.

Vajalike oskuste ja kogemustega õpetaja puudumisel võttis laste õpetamise enda peale vallakirjutaja H. Wälli, kes tegeles lastega põhiliselt individuaalkorras, sest lapsed oli väga erineva edasijõudmisega, kuid ise oli ta nõrga eesti keele oskusega. Sellest hoolimata suutis ta lastele anda õpetust ainetes nagu: veerimine, peastarvutamine, tahvli peal rehkendamine ning katekismuse peatükkide väljaütlemine ja koraalide laulmine.

Kooli esimestel aastatel oli koolikohustus kaks talve. Õppetöö algas sügiseste põllutööde lõpuga ja lõppes lumesulamisega kevadel. Aastast 1880 viidi sisse kolmeaastane koolikohustus. Kolmanda talve lapsed õppisid eelnimetatud ainetele lisaks veel ajalugu ja maateadust.

Peale H. Wälli olid koolis õpetajateks samuti nõrga eesti keele tasemega T. Ervin (1875-1881), J. Männi(1881-1882), K. Eving(1883-1885).

Kooliõpetus paranes alates 1886.a. tunduvalt seoses A. Wurmbergi koolmeistriks saamisega, kes valdas korralikult eesti, vene ja saksa keelt. Wurmberg oli varem töötanud köstrina Niguliste koguduse juures. Tema tulekuga lisandusid õpetatavate ainete loetellu veel ilukiri ja vene keel. Vene keele õpetamise vajaduse tingis 1885. aastal Eestit vallanud venestamise laine. Õnneks Wurmberg venestamist ei pooldanud ja tänu sellele jäid venestamise tulemused Saku Vallakoolis marginaalseks.

Wurmberg oli võimekas mees ja lisaks lastele õpetas ta lugema ja kirjutama ka täiskasvanuid. Tänu temale õppisid kõik vallavolikogu liikmed dokumentidele allkirju andma. Varem olid nad selle asemel teinud kolm risti. Lisaks sellele osales Wurmberg aktiivselt ka valla seltsielus, ta oli hea muusikamees ja tegutses lauluõpetaja ning koorijuhina.

Wurmbergi hinnangul olid lapsed järjekindlad ja omandasid teadmisi kergelt. Oli küll neidki, kelle puhul õpetamine nigelaid tulemusi andis. Samuti hindas ta poiste ja tüdrukute õppimisvõimet võrdseks. Wurmberg oli õpetajaks 1904. aastani.

1904.a. sai õpetajaks H. Marmor, kes oli ameti omandanud Tallinna Linnakoolis õppides. 20 sajandi alguses kasutasid koolmeistrid õppeedukuse hindamisel numbreid nullist viieni.

Numbrite tähendused olid järgmised:

5-wäga heast mõistnud,

4-heasti mõistnud,

3-keskmiselt mõistnud,

2-puudulikult mõistnud,

1-halwasti mõistnud,

0-ei ole midagi mõistnud. 

Peale õppeainete hinnati veel elukombeid, tähelepanemist, usinust ja edasiminekut.

Peale Marmori oli Saku Vallakoolis mitmeid õpetajaid. On teada, et 1911. aastal tuli õpetajaks Aleksander Rebasov, kes oli ameti õppinud Haapsalu Linnakooli pedagoogilistel kursustel.

1920 – 1934   
Eesti Vabariigi aeg

Aastad 1920-1934

Aastal 1920 kuulutas Eesti Vabariigi valitsus üheks tähtsaimaks ülesandeks korraliku alghariduse andmise kõigile lastele. Maakondade haridusnõukogud töötasid välja avalike algkoolide võrgu kavandi. Avalikeks algkoolideks otsustati kuulutada kõik senised maarahvakoolid ning koolisundus tõusis neljale õppeaastale.

1920.a. sügisest nimetati Saku Vallakool ümber Saku 4-klassiliseks Algkooliks. Muutus ka koolielu- õpilaskond kasvas neljandas klassis käivate õpilaste arvel. See omakorda põhjustas aga ruumipuuduse suurenemise, sest endiselt jäid kõik klassid samasse ruumi ühe õpetaja käe alla.

1920/21 ja ka järgneval õppeaastal oli Kajamaal õpetajaks neiu M. Berson.

Õppimistingimused olid koolis kehvapoolsed, kui mitte öelda viletsad, mille tulemusena külastasid kooli ka revidendid, kes tegid haridusametile ettepaneku jätta Saku Algkool tegutsema 3 klassilisena, sest õpetaja koormus on liiga suur ning valitsevais tingimustes pole loota, et mõni õpilane kevadel kursuse lõpetab. See plaan jäi aga lastevanemate vastuseisu tõttu ära.

1922 a sügisest oli õpetajaks 18 aastane Marie Rosenberg, kes vabastati ametist 1923 aastal õpetaja kvalifikatsiooni puudumise pärast.

Uueks õpetajaks valiti 1923.a. H. Õun, kes oli lõpetanud õpetajate ettevalmistuskursused ja võis anda algteadmisi eesti, saksa, vene, prantsuse, ladina keeles ning reaalainetes. Peale kooliprogrammi õppeainete pidi õpetaja erilist tähelepanu pöörama kodu ümbruse vastu, käima lastega tihti looduses ning selgitama loodusseadusi.

1925.a. pandi alus avalikule raamatukogule, raamatukoguhoidjaks õpetaja ise. 1925 aastal lahkus omal soovil õpetaja Helmi Õun, tema järglaseks sai J. Künnap, kelle abikaasa Melanie hakkas andma käsitöötunde.

1927.a. otsustati ehitada uus koolimaja vana lähedusesse, kus saaks olema ruumi ka rahva- ja vallamajale. 1928.a.-st otsustati muuta kool 5-klassiliseks. 1930.a. osutus kool väga halvas seisukorras olevaks, eriti õppevahendite ja raamatukogu osas, kuid seda rahapuuduse tõttu. Nõuti ju, etlapsed ei tohi tuupida, vaid peavad mängima ja iseloovas tegevuses õppima. 1929.a. määrati õpetajaks J. Herman, sest eelmine koolmeister lahkus haiguse tõttu.

1931.a. muudeti kool 6-klassiliseks. Kool muutus suuremaks, lapsi õppis rohkem. 1931.a. lõpus sai õpetajaks ka E. Mitt. 1932.a. muudeti kool kahekomplektiliseks, tegutsema hakkasid kaks õpetajat, klassid jaotati kaheks. 1933 aastal otsustati esimest klassi mitte avada, sest lapsi oli liiga vähe, aga vanemate vastuseisutõttu jäi see otsus jõustumata.

1934- 1971 enne ja peale Nõukogude võimu, sulgemine.

Aastad 1934-1971

30. septembril 1934.a. avati Kajamaal pidulikult uus Saku kooli-, rahva- ja vallamaja, millest sai ümbruskonna uhkem maja – kahekordne, silikaatkivist ja plekk-katusega.

Kõik klassid aga ei mahtunud sellesse majja, sest seal oli ainult üks 40 lapsele mõeldud klassiruum. Kahest õpetajast teine pidi ülejäänud lastega jääma vanasse majja. See raskendas tunduvalt normaalset koolitöö kulgu. 1936.a. valmis ka teine klassituba, mis võimaldas kogu koolil alustada õppetööd ühes majas. Kool tegutses kahekomplektilisena.

1941.a. sai kool uue nime – Kajamaa 6-klassiline Algkool, seoses Nõukogude võimu kehtestamisega. 1943.a. sai koolijuhatajaks A. Reinberk, 1944.a. aga E. Kalmin, kes saadeti hiljem Siberisse. Sõja ajal töötas koolis mitmeid õpetajaid ja juhatajaid.

1945.a., kui õpetama hakkas M. Ehandi, muudeti kool 7-klassiliseks. Et koolikohustus pikenes ühe aasta võrra, tulid kooli edasi õppima ka need, kel eelmised kuus klassi juba ammu lõpetatud olid. 1950.a. lisandus õpetaja L. Kasesalu ja koolijuhataja pr. Lillepalu, järgmisel aastal õp. E. Herma. Mitmed õpetajad töötasid lühikest aega. Aastail 1954 – 56 oli juhatajaks A. Vihvelin.

50-ndatel aastatel tuli laulutunde läbi viia mandoliini saatel, sest klaverit polnud. Lastele aga meeldis laulda ning kehvade tingimuste kiuste jõuti kooli kooriga isegi laulupeole. Koolis õppis tol ajal umbes 90 õpilast, osa neist liiga kaugel. Neil oli võimalus elada internaadis. Õhtud olid alati tegevust täis. Nii poisid kui tüdrukud tegelesid rahvatantsuga. Poisid ja tüdrukud tegid kõike koos: meisterdati puuhobuseid, tikiti kauneid mustreid. Tegutses näitering, muusikaring, käsitööring. Aktiivselt tehti sporti, eriti tugevad oldi suusatamises. Suvel käidi Eesti kaugemates paikades ekskursioonidel.

1950-ndate aastate keskel avati uuesti raamatukogu. 1956.a. suleti vanemad klassid ja kool jäi edasi tegutsema 4. klassilise algkoolina.1956.a. lõpus määrati juhatajaks V. Minn.

Kuna Kajamaa koolis on alati suurt tähelepanu pööratud õpilase vaba aja veetmisele, alustati 50-ndate aastate lõpus töid kiviktaimla, lillepeenarde, viljapuuaia, marjapõõsaste, juurviljapeenarde rajamisega. Seal said lapsed tööd teha ja sealt tulid ka kooli talvised toiduvarud. Küttepuud varuti talgute korras.

1968.a. sügisel tuli õpetajaks L. Silmet. 1960 – 1970 aastate vahetusel oli Kajamaa Algkool üheks suurimaks terves Harju rajoonis, kuigi koolis käis vaid 25-30 õpilast. 1969.a. aga otsustati üleriigiliselt sulgeda väikekoolid. Kuigi 1970/71.õppeaastal alustati Kajamaal kolme klassiga, likvideeriti Kajamaa Algkool siiski 1971.a. mais.

Nii katkes 101 aasta pikkune hariduselu Kajamaal. Samal aastal (1971) hävis tules ka vana koolimaja, mis ehitati 1868.a.

1990 – 2008 
Taasavamine. Kajamaa Lasteaed-Algkool

Taasavamine 1990-2008

19 pikka aastat järelvalveta olnud endine koolimaja lagunes.

Vahepeal taheti siia rajada nii hotellitüüpi ühiselamut kui ka kultuuri- ja spordikeskust.

1983.a. oli tulekahju.


1990.a. jaanuaris algatasid  Sirje Õruste ja Eevi Roos kava rajada majja lasteaed-algkool, sest Tõdva kandi inimesed polnud sugugi rahul, et nad pidid juba 12-13 aastat vedama lapsi kooli ja lasteaeda pika maa taha Sakku.
Pisut rohkem kui poole aastaga sündis ime- maja ja selle ümbrus tehti kooli alguseks korda, eestvedajaks Sirje Õruste.

Nii taasavati 3. septembril 1990.a. Kajamaal kool – Kajamaa Lasteaed-Algkool, juhatajaks Sirje Õruste. Lasteaiarühm avati sama aasta novembrikuu alguses. Tasapisi lõpetati veel pooleliolnud remondi- ja korrastustöid ning lava valmis 1992.a. detsembriks. Kajamaa kool muutus ka Tõdva kandi kultuurielu keskuseks. Maja hakati kasutama rahvamajana, korraldatati peoõhtuid ja teatrietendusi, tööd alustas raamatukogu.

Kajamaa kooli juhtkond võttis üheks oma eesmärgiks õppimise kõrval lastele mitmesuguste kogemuste ja elamuste andmise – ekskursioonid Eesti eri paikadesse, jalgsimatkad, ühiskondlikus elus osalemine, huviringid, rütmikaring ja kevadised trepikontserdid.

Pikemat aega töötasid koolis Reet Põld, Tiia Liik, Piret Kotter, Astrid Allese, Merike Vahtre, Triinu- Liis Lepp, lasteaias Anu Kallas, Diana Haak, Urve Gonjak.

Alates 1. septembrist 2005.a. kuulus kool Kurtna Lasteaed-Algkooli juurde, nimetusega Kurtna Lasteaed-Algkooli Kajamaa maja.

2008 – Taasavamine– Kajamaa Kool. 
Õpilasekeskne ja õppetöö hariduslike erivajadustega õpilastele. 

Kajamaa Kool alates 2008

2008 

05.mai 2008  taasavati Kajamaa Kool

Kajamaa uueks juhatajaks sai Ave Paat. Töö korraldati individuaalsete õppekavade järgi.

2009

27.juuli 2009-30.11.2009    Uus direktor

Kajamaa Koolis õppis 32 õpilast ning lisandus mitmeid uusi õpetajaid. Õpilased õppisid individuaalsete õppekavade alustel ja väikestes rühmades. Kooli direktoriks sai Küllike Sillapuu.

01.detsember 2009-30.juuni 2014           Asus tööle uus direktor

Selle ajastu uueks direktoriks sai Maire Metsalu.

2012   Kajamaa Kooli sümbolid

2012.-2013. aasta

Kajamaa Kooli sümbolid on kooli lipp, laul, leht, pastapliiats ja helkur.

2012. aasta veebruaris sai Kajamaa Kool oma kooli laulu. Sõnad kirjutas Kristi Väär ja muusika tegi Urmi Sinisaar. Laul koosneb viiest salmist ja kahest refräänsalmist. Laul algab järgmiste sõnadega ….

Põhja-Eestis Harjumaal,

kus on küla Kajamaa,

rohelises metsatukas,

väikses armsas põllunukas …

23.veebruar 2012   Kooli lipp

Kajamaa koolipere kutsus külla sõbrad, koostööpartnerid ja toetajad, et koos olla tunnistajaks kooli lipu õnnistamisele. Seejärel õnnistas kooli lipu sisse Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots.

2014   01.juuli 2014-22.juuni 2016          Uus direktor

1. septembril 2014. aastal alustab direktor Lilian Voog 46 õpilasega.

22.juuni 2016           Tänapäev

Kajamaa Kooli uueks juhiks sai Merit Udusalu.

Kajamaa Kool on põhikool, kus õpivad Saku vallas elavad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle õpet kohandatakse vastavalt õpilasele ja tema vajadustele.

2018   Kooli meened

Kooli sümboolika: kooli lipp, kooli laul, helkur, pastapliiats, harilik pliiats, kleebised, märkmepaberihoidja, roll-up.

Kooli traditsioonid

Koolil on mitmeid üritusi ja ettevõtmisi, mis on aastate jooksul kujunenud traditsioonideks- aktused, pildistamine, spordivõistlused, stiilinädal, jõululõuna kooliperega, avatud uste päev, talgupäev, tutipidu, lemmikloomapäev ja mitmed teised ettevõtmised.

2019   Ajalootelje valmimine

Ajalootelg valmis Saku hariduselu 150. aastapäeva raames. Ajalootelje koostasid Anu Kallas, Ülle Joosing, Triin Toomjõe-Zuts, Ene Jaaniste, Külli Rauam ja Merit Udusalu.

Kajamaa Kooli 150. aasta juubel

Ajalootelg

Ajalootelg valmis Kajamaa Kooli 150. aasta juubeli raames. Ajalootelje koostasid Anu Kallas, Ülle Joosing ja Triin Toomjõe-Zuts, Ene Jaaniste, Külli Rauam ja Merit Udusalu. https://www.timetoast.com/timelines/kajamaa-kool

2025-Kajamaa Kool kolib Sakku.

2025-Kajamaa Kool kolib Sakku.

Lisatud 29.09.2026