Sissejuhatus
Talurahva hariduse olukord Eestis paranes 19. sajandi II poolel seoses ärkamisaja, eestlastest
haritlaskonna tekke ning talurahva aktiivsuse tõusuga. Nõuti ilmalikku haridust ja emakeelse
õpetuse laiendamist.
1860. aastast kehtestati Eestimaal koolikohustus kõikidele lastele, kuid kahjuks ei olnud kindlat
piiri, mitmendast eluaastast lapsed pidid kooli minema. Seetõttu oli õpilaste tase väga erinev ja
õpetajatel raskem. Koolis tunniplaani polnud ja koolipäev jaotati ainete järgi osadeks.
Klassiruumides oli vähe valgust. Kool oli laste hulgas üsna ebapopulaarne, sest puudusid
lastepärased õpikud, õpetamine oli ühekülgne, põhines pähetuupimisel, õpetajateks karmid
meesterahvad, samuti see, et osad lapsed ei saanud kehva majandusliku seisu tõttu koolis käia.
Ka Kajamaa koolil, mis algul tegutses Saku Vallakooli nime all alates 1869.a., olid samad mured
ning halvemad ja paremad ajad.
Sõltuvalt ajastu on kooli ajalugu käsitletud mitme etapina.
- 1869 – 1920 Venemaa tsaarivalitsuse aeg
- 1920 – 1934 Eesti Vabariigi aeg
- 1934 – 1971 enne ja peale Nõukogude võimu, sulgemiseni
- 1990 – 2008 kooli taasavamine
- 2008 – õpilasekeskne ja õppetöö hariduslike erivajadustega õpilastele
