Tamm

(Quercus robur)

Andmed:
Kõrgus: 30…40 (50) m
Läbimõõt: 1…1,5 m – 2,3 m.
Vanus: kuni 1500 a

Rahvapärased nimetused:
hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm

Kasvukoht:
Puisniitudel, salumetsas, loodudel, vähem ja tagasihoidlikemates mõõtmetes ka teistes kooslustes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi, ei talu liigniiskust. Tundlik ülavarju suhtes, kuid külgvarju talub, viimane soodustab sirge ja pika tüve moodustumist. Pole Eestis päris külmakindel, eriti ohustavad kevadised hiliskülmad.

Kasutusala:
Kasutatakse mööbli, uste, dekoratiivesemete, vaatide, parketi, vineeri ja põllumajandusmasinate osade tootmiseks, sageli laevaehituses. Haljastuses kasutatakse mitmeid dekoratiivvorme, näiteks püramiidjat. Koort kogutakse noortelt võsudelt ravimiks kõhulahtisuse korral, koorekeedist suuõõnepõletike ja nahalöövete vastu ning põletushaavade raviks. Tammepärg on võidu sümboliks.

Huvitavad faktid:
Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, vanus u 680 a ja tema ümbermõõt on üle kaheksa meetri, Euroopa jämedaima tamme ümbermõõt on ligi neliteist meetrit.

Rahvapärimus:
Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti sõjaplaane kui pidusid. Arvati, et tammed on surematud, kuna nad võivad saavutada hiiglaslikud mõõtmed ning on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid.

Kasutatud allikad:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak2.htm

Tagasi Üles