Saar

(Fraxinus excelsior)

Andmed:
Kõrgus: 25 … 35 (40) m
Läbimõõt: kuni 1,8 m
Vanus: 150 … 200 (300) a.

Rahvapärased nimetused:
saarepuu, saarn, saarnas, suar

Kasvukoht:
Tavaliselt kasvab ülemises puurindes laialehistes metsades, salumetsas, lammimetsas, lodumetsas, puisniidul, sooniidul. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Soojalembene, eriti tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Valgusnõudlik, kuid noorena võib kasvada ka teiste liikide varjus.

Kasutusala:
Saare puit on väga väärtuslik. Kasutatakse mööbli, vineeri, parketi ja suuskade tootmiseks, masinaehituses, siseviimistluseks ning on kõrge kütteväärtusega. Saar on laialt levinud ka pargipuuna, tal on rohkesti dekoratiivvorme.

Huvitavad faktid:
Eesti kõrgeim saar (35,2 m, diameeter 60,5 cm) kasvab Järvseljal. Jämedaim harilik saar asub Kivi-Vigalas Raplamaal, mille tüve ümbermõõduks on saadud 6,6 meetrit.

Rahvapärimus:
Rahvameditsiinis on kasutatud saare koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka musta, pruuni ning sinise värvi saamiseks.

Kasutatud allikad:
http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html
http://www.eestiloodus.ee/artikkel1777_1776.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_saar

Tagasi Üles