(Sorbus aucuparia)
Andmed:
Kõrgus: 10 … 15 (20) m
Läbimõõt: kuni 30…40 (50) cm
Vanus: 80…100 (300) a.
Rahvapärased nimetused:
pihelgas, pihlak, pihl
Kasvukoht:
Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid. Harillik pihlakas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, alusmetsas kasvab ka põõsana.
Kasutusala:
Kasvatatakse viljade saamiseks ja kasutatakse haljastuses. Samuti on aretatud mitmeid kultuursorte.
Huvitavad faktid:
Suurima tüve ümbermõõduga (213 cm) harilik pihlakas kasvab Viljandimaal Paistu vallas Savikülas. Kõrgeim Eestis kasvav harilik pihlakas on 20 m, kasvab Valgamaal Otepää vallas.
Rahvapärimus:
Pihlakas kaitseb kodu tulekahju eest. Pihlakaoks aitab nõiduse, halbade naabrite, haiguste, välgu ja ussihammustuse vastu. Ka usuti tema maagilisse kaitsejõusse, mis pidavat põhjustama viljade otsas olevad viistipptähed – tuntud nõiamärgid.
Kasutatud allikad:
http://www.keskkonnaamet.ee/public/50_tavalisemat_pargipuud_ja_-poosast_200dpi.pdf
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak2.htm
