Mänd

(Pinus sylvestris)

Andmed:
Kõrgus: 40 … 43 (50) m
Läbimõõt: kuni … 140(150) cm
Vanus: 200 … 400 (600) a.

Rahvapärased nimetused:
hong, pedajas, pettai

Kasvukoht:
Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades. Mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik. Levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus.

Kasutusala:
Tamme puitu kasutatakse: paberina, ehitusmaterjalina, vineerina, mööblina, küttena. Temast valmistatakse tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid.

Huvitavad faktid:
Männi käbid valmivad umbes kaks aastat. Algul on need rohelised ja vaigused ning alles hiljem muutuvad pruunikaks. Seemned on varustatud tiivaga, mistõttu tuul saab neid edasi kanda. Eesti vanim elav tamm on teadaolevalt Pedassaare mänd, mis on 460 aastat vana. Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas, mille pikkuseks on 42,7 m.

Rahvapärimus:
Mändi peetakse hingerahupuuks. Sellel puul on sinakas-violetne aura, mille jõud soodustab hinge kosutust ja loomingulist indu. Männioksad soodustavad tervenemist. Männikokste kimp kaitseb maja kurjade vaimude ja haiguste eest ning tõmbab ligi armastust, rõõmu ja edu.

Kasutatud allikad
http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0112/hendrik.html

Tagasi Üles