Arukask

(Betula pendula)

Andmed:
Kõrgus: 30 … 35 m
Läbimõõt: kuni 350 cm
Vanus: kuni 150 (200) a.

Rahvapärased nimetused:
arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik

Kasvukoht:
Puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi. Külmakindel. Väga valgusenõudlik, varjus hukkub kiiresti, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.

Kasutusala:
Puit on tugev, elastne, hästi poleeritav, kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Toodetakse sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Kase koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. Ravimtaimena.

Huvitavad faktid:
Eesti kõrgeimad arukased (kuni 38 m) kasvavad Tartumaal Järvseljal. Jämedaim arukask (ümbermõõt rinnaskõrguselt 396 cm, Siiriuse kask) kasvab Võrumaal Urvaste vallas.

Rahvapärimus:
Kasepungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, on arvatud olevat vähivastane toime.

Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kask
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask.htm

Tagasi Üles