Harilik vaher

(Acer platanoides)

Andmed:
Kõrgus:  20…30 m
Läbimõõt: kuni 400 (424) cm
Vanus: 150…200 (300) a.

Rahvapärased nimetused:
läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras

Kasvukoht:
Leht- ja segasalumetsades koos tamme ja saarega, enamasti alumises puurindes. Külmakindel, hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi.

Kasutusala:
Puit on kollakas või punakas, kõrgelt hinnatud sitkuse painduvuse ja vastupidavuse tõttu. Kasutatakse parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks. Õisi hinnatakse mesinduses nektarirohkuse tõttu. Kevadel annab suhkrurikast mahla. Kasutatakse dekoratiivtaimena.

Huvitavad faktid:
Eesti kõrgeim vaher kasvab Viljandimaal Loodi Püstmäel. Puu latv ulatub ligi 33m kõrgusele. Jämedaim teadaolev harilik vaher asub Tartu Botaanikaaias. Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 424cm.

Rahvapärimus:
Vahtraleht, mis oma pika rootsuga on puu oksaga tugevalt seotud ega rebene kergesti, sümboliseerib seotust algallikaga, nt vanad eestlased kui matkasid võõrsile, jättes armsamad koju maha, panid endale rinda põldvahtra oksa.

Kasutatud allikad:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm
http://www.kuressaare.ee/uus/public/Lossipark.eesti.pdf

Tagasi Üles